Saja liiga statistika põhjal olete sel hooajal resultatiivsuselt seitsmes mees ja parim eestlane. Millega nii tugevat hooaega seletate?

Ma ei olegi statistikat sellise pilguga vaadanud. Kas tõesti pole eespool ühtegi eestlast?

Esikuuiku on hõivanud viis lätlast ja Tallinna Selveri Austraaliast pärit diagonaalründaja Lincoln Williams.

Ok. Ma võin küll palju punkte tuua, kuid rünnakuefektiivsus pole mul kindlasti nii kõrgest klassist. Sidemängija Artis Caics on mind palju usaldanud ja seetõttu on punktide toomine olnud lihtsam.

Millega olete usalduse ära teeninud? Tavaliselt on resultatiivseimad mängijad diagonaalründajad.

Omavaheline koostöö sujus hästi. Suhtlesime palju ja proovisime treeningutel eri rünnakuvorme.

Caics on ka sedasorti mees, kellele meeldib mängu huvitavaks teha ja ebatraditsioonilisi lahendusi katsetada. Meil klappisid nii kiired kui ka lühemad tõsted. Mulle niinimetatud tavaline ja ühekülgne võrkpall ei meeldi.

Terve Rakvere meeskonna mäng tugines lõppenud hooajal suuresti Caicsil. Siinkohal peab vist paika ütlus, et hea sidemängija on pool võistkonda.

Kahtlemata. Ta on supermees! Oleme Caicsi veennud, et ta jätkaks Rakveres ka järgmisel hooajal. Lootust on, et Caics tahab ühe hooaja veel Eestis mängida. Kui Caics jääb Rakverre, siis säilib ka meeskonna põhituumik.

Enamikul mängijatel sai leping läbi ja kindlasti helistatakse ka teistest klubidest.

Millised klubid on teie teenete vastu huvi tundnud?

Paar meeskonda on ühendust võtnud, kuid midagi kindlat pole. Ootan ära Caicsi otsuse ja siis peaks jutt konkreetseks muutuma. Hea meelega jätkaksin Rakveres, sest sel hooajal oli meeskond äärmiselt ühtne ja kõik toetasid üksteist. Väga meeldiv oli väljakul olla.

Edukas hooaeg tõstis teid ka rahvusmeeskonna peatreeneri ­Gheorghe Cretu vaatevälja. Esialgsest pikast nimekirjast, mis pole küll avalik, leiab ka teie nime. Kas salamisi ootasite kutset?

Jah, suures nimistus olin sees, kuid treeninglaagrisse siiski ei pääse. Eile (28. aprillil – AK) tuli sõnum, et jäin lõplikust valikust välja. Ootasin kutset väga ja soovisin koondisesuve kaasa teha. Ma ei tea, kes täpselt nurgaründajate nimekirjas olid, kuid eeldan, et minu asemel pääses koondisse Tallinna Selveri mängija Karli Allik.

Selveri juhendaja Rainer Vassiljev on koondise abitreener ja on mõistetav, et ta võtab meeskonda pigem oma klubi mängija.

Töötate ehitussektoris – mis objekt praegu pooleli on?

Balti jaama lähedal ehitatakse araablastele kuuluvat hotelli. Alguses tegin santehnilisi töid, nüüd olen üldehituse peal. Renoveerin koos paarimehega vanu treppe ja lagesid.

Onu firma on peatöövõtja. Tegelikult ma ei saagi täpselt hotelli fenomenist aru, sest ehitus on kestnud viis-kuus aastat. Rahaga seal ei koonerdata – kogu kupatus tuleb väga kvaliteetne. Näiteks segistid on lastud üle kullata ja maksavad vähemalt tuhat eurot tükk.

Miks te võrkpalli nii kõvasti panustate, kui selline töö pooleli on?

Üritan järgmiseks hooajaks küsida nii hea palga, et saaksin profi kombel ainult võrkpallile pühenduda ega peaks muud tööd tegema. Mul on vaja maksta korterilaenu ja autoliisingut ning usun, et mõned klubid suudaksid väärilise pakkumise teha.

Jääb mulje, et olete riskialdis inimene. Raske vigastus võib sportlaskarjääri päevapealt lõpetada, ehitustööd on aga võimalik kõrge eani teha.

Minu eesmärk pole ehitussektorisse püsima jääda. Kolm aastat tagasi, kui selle valdkonnaga alustasin, oli see rahateenimise võimalus. Naise isal on Tallinnas suur santehnika firma – tema õpetas mulle tööd selgeks ja nüüd tulen iseseisvalt toime.

Sellest hoolimata soovin profivõrkpallurina elatist teenida ja välisklubisse edasi liikuda. Järgmisel hooajal on plaan veel Eestis mängida, sest enne piiri taha siirdumist pean siin teistest pea jagu üle olema.

Pronksimängudes TTÜ vastu oli teisel pool võrku teie vend Alari Saar. Kui palju seeria ajal omavahel aasimist oli?

Ikka oli. Mul oli Alari vastu huvitav mängida, sest üritasin rünnakul tema vastu punkte tuua. Kui blokk jättis sektori vabaks ja seal seisis kaitses Alari, siis vajutasin mõnuga ja punkti korral vaatasin talle ka väga vihaselt otsa.

Poolfinaalis Tallinna Selveriga pälvisite tähelepanu sellega, et olite löönud ehitusel töötades noa käest läbi. Dramatiseerisite vist olukorda üle – inimene, kes noa käelabast läbi lööb, järgmisel päeval võrkpalli küll ei mängi.

Tõsi, päris nii see polnud, kui meediast läbi käis. Nuga läks peopesast sisse, kuid käeseljast välja ei tulnud. Käeseljale tekkis aga suur verevalum. Valuvaigistid sisse ja side ümber käe – tuli mängida. Blokki hüpates hoidsin seda kätt rusikas.

Ühes mõne aasta taguses intervjuus olete öelnud, et rasketel hetkedel on teile toeks olnud isa. Millist abi olete temalt saanud?

Isa Janek on eluaeg lauatennist mänginud. Ta on vist 27 aastat järjest Saaremaa meistriks tulnud ja spordimehena oskab ta vajadusel julgustavaid sõnu öelda.

Kui teil võrkpallist ja ehitusest aega üle jääb, nokitsete oma 2006. aasta neljaveolise viienda seeria BMW kallal. Mis teoksil?

Autot ma parandada ei oska, kuid helisüsteemi ja mootorit olen paremaks teinud küll. Olen auto aju näppinud ning 170 kilovatist on saanud 200 ja pisut peale. Lisaks olen hoolitsenud selle eest, et auto sõidu ajal ka häält teeks. Kiired autod mulle meeldivad.

Kurjad keeled räägivad, et osalete ka kiirendusvõistlustel.

Jah, Tallinnas võtan aeg-ajalt osa mitteametlikest kiirendusvõistlustest. Tavaliselt tuleb kokku 100–150 autot. Võtame üksteiselt mõõtu ja pärast vahetatakse muljeid.

See on ju ohtlik!

Elus on paljud asjad ohtlikud ja turvalisuse järgi ei saa oma elu sättida.

Rakvere meeskond treenib enamiku ajast Tallinnas ja teiegi elate pealinnas. Kas Kuressaarest pärit mehena olete pigem suurlinna- või maainimene?

Ikka suurlinnainimene. Tallinnas on kõiksugu võimalusi rohkem. Pärast seda, kui 10. klassi Tallinna õppima tulin, olen järjest vähem Saaremaale sattunud. See on muidugi halb, kuid elu on nii kiireks läinud, et lihtsalt pole mahti sõita.

KEVIN SAAR

  • Sündinud 15. jaanuaril 1995 ­Kuressaares
  • Hüüdnimi: Kevs
  • Pikkus: 190 cm
  • Kaal: 82 kg
  • Haridustee: 2010–2013 ­Audentese spordigümnaasium, 2002–2010 Kuressaare ­gümnaasium
  • Perekonnaseis: elukaaslane Elis Kirt
  • Tähtsamad saavutused: hooaeg 2015/2016 Rakvere VKga: karikafinaal, Saja liiga 4. koht, Eesti MV pronks.
  • Hobid: võrkpall, kiirendusvõistlustel osalemine